Geodeetilised alusplaanid

Geodeetilisi alusplaane kutsutakse sageli mitme erineva nimega: topoalus, geodeetiline alusplaan, projekteerimisalus, digialus jm. Geodeetilise alusplaani puhul tehtavaid töid nimetatakse topo-geodeetilisteks töödeks. Loome geodeetilisi alusplaane nii suurte- kui ka väikeste projektide koostamiseks. Topo-geodeetiliste tööde peamine eesmärk on saada vajalikke lähteandmeid planeerimiseks. Samuti vajatakse topo-geodeetilisi töid ehitusprojekti koostamiseks või ehitamiseks.  

Tööde puhul kasutatame Eesti Vabariigis kehtivat koordinaatsüsteemi ning kõik mõõdistused vastavad Majandus- ja taristuministeeriumi 14. märtsil 2016 vastu võetud määrusele nr 34.

Geodeetilise alusplaani all peetakse silmas eelkõige suuremõõtkavalist maa-ala plaani, mida kasutatakse projekteerimiseks või planeerimiseks. Geoalusel peab märgitud olema nii maapealne situatsioon, maa-alused tehnovõrgud kui ka kõrgusmärgid. Maapealse situatsiooni all peetakse silmas olemasolevad hooneid ning muid rajatisi, puid, põõsaid, aedu ja teid. Geodeetiline alusplaan kooskõlastatakse trassivaldajatega.

Geoalus peaks olema ajakohane ning vastama sellele, mis antud ajahetkel objektil toimub. Geodeetilise alusplaani valmimisel tuleb plaan esitada kohalikule omavalitsusele, sellega tegelevad meie geodeedid.

Valik meie poolt teostatud topo-geodeetilistest uuringutest:

• Saue valla vee- ja kanalisatsioonitrasside ülesmõõdistus
• Laulasmaa geoalus 50 ha.
• Erinevate matkaradade geoalused üle Eesti ca. 35 km.
• Kotka matkaraja geodeetiline alusplaan 12 km.
• Narva-Jõesuu rannaala geodeetiline alusplaan 15 ha.
• Kõrvalmaantee 11390 geodeetiline alusplaan 12 km.
• Ämari lennubaasi geodeetiline alusplaan 80 ha.
• Sindi linna geodeetiline alusplaan
• Kurkse- Harju Risti tee geodeetiline alusplaan 10 km.
• Jyvaskyla-Äänekoski raudtee geodeetiline alusplaan 25 km.